„Volvo XC60 on kõigi aegade turvalisim Volvo. See ühendab endast meie enam kui 80 aasta jooksul turvalisuse kohta kogutud teadmisi. Volvo XC60 on ehk kõige turvalisem auto kõigis kategooriates,“ ütles Volvo Cars’i president ja tegevdirektor Frederik Arp.
Lisaks sellistele uuendustele nagu City Safety, järelhaagise stabiilsuse tagamise süsteem (TSA) ja täiustatud DSTC-süsteem on Volvo XC60 varustatud kõigi õnnetuste ennetamise ja preventiivse turvalisuse tehniliste vahenditega, mida Volvo Cars praegu pakub. Kõigist neist on juttu selles tekstis.
Kõige aluseks on üldvaade
1927. aastal ütlesid Volvo asutaja Assar Gabrielson ja Gustaf Larson: „Autosid juhivad inimesed. Seetõttu on kõige Volvos tehtava juures kõige olulisem turvalisus ning nii jääb see alatiseks."
Alates sellest ajast on Volvo Cars viinud sisse täiesti uusi tehnoloogiaid. Siiamaani on 1959. aastal kasutusele võetud kolmepunktiline turvavöö kõige efektiivsem päästevahend maanteedel. Volvo autod on aastate jooksul varustatud veel paljude teiste turvalahendustega alates deformatsioonitsoonidest, turvapatjadest ning pea- ja kaelalülitraumade vältimise vahenditest kuni dünaamilise stabiilsuse ja juhtimise kontrolli süsteemideni.
Siiski määrab auto turvalisuse süsteemide koostöö, mitte üksikud elemendid. Volvo turvalisus on tänu võlgu täielikule ja integreeritud lahendusele. See üldine lähenemine algusest peale on olnud Volvo Cars’i turvafilosoofia nurgakivi ning suurel määral kehtib see tänase päevani.
Kõige tähtsam on autojuht
Volvo Cars’i turvalahenduste arengu aluseks on kolm peamist lähenemist: auto, liikluskeskkond ja inimene. Autojuht peab olema tähelepanelik ja oskama võtta vastu otsuseid stressisituatsioonis, mida on sageli kergem öelda kui teha.
„Me keskendume tehnoloogiatele, mis aitavad autojuhil märgata kriitilisi situatsioone ja vältida kokkupõrget. Liiklusõnnetusi ei tohi pidada võimatuteks. Õiget tehnoloogiat kasutades võime me tagada autojuhile toe, mis on vajalik õnnetuste vältimiseks,“ ütles Volvo Cars’i turvakeskuse preventiivse turvalisuse osakonna juhataja Jonas Ekmark.
Analüüs ja areng viies etapis
Seades endale eesmärgiks luua võimalikult tugev aluks turvatehnoloogia pidevaks arendamiseks inimese perspektiivist, on Volvo Cars pikaajalistes uuringuteks, mis põhinevad reaalse elu liiklusolukordadel. Volvo Cars’i õnnetuste analüüsimise metoodika laiendab traditsioonilist lähenemist liiklusõnnetuste uurimisele, pöörates tähelepanu kogu sündmuste ahelale, mis on jaotatud viieks etapiks alates kokkupõrke vältimisest ja lõpetades avariijärgse etapiga. Nende etappide alusel töötab firma välja ja täiustab oma turvalahendusi, mis on koondatud uude Volvo XC60-sse.
1. etapp: kokkupõrke vältimine
Esimeses etapis luuakse alus sellele, et aidata kriitilisi situatsioone vältida. Volvo autode põhiline nõue on tagada juhile hea nähtavus, samuti see, et šassii, mootor, pidurid ja rool tagaksid koos võimalikult parema juhitavuse. Juhi ja sõitja auto sisekeskkond on veel üks oluline faktor, mis mõjutab heaolutunnet ja keskendumisvõimet. Veel üks viis, kuidas õnnetust õigeaegselt vältida, on aidata võtta autojuhil vastu otsus loobuda auto juhtimisest alkoholijoobes. Viimastel aastatel on Volvo töötanud välja ka muid uusi tehnilisi vahendeid, mis aitavad juhil keskenduda sõidule.
- Alcoguard: täielikult integreeritud alkoholi blokeerimise seade, milles on rakendatud kasutajasõbralikku ja väga töökindlat täiustatud kütuselementide tehnoloogiat.
- Juhi erksuse kontrollimise süsteem (DAC): unikaalne tehnoloogia väsinud ja hajevil juhtide hoiatamiseks. See süsteem jälgib auto kulgemis teetähistuse suhtes ja hoiatab autojuhti, kui ta teeb sõites vigu või on kaotanud kontrolli. Nii hoiatatakse autojuhti juba enne, kui ta hakkab uinuma, samuti teiste faktorite põhjustatud tähelepanu kõrvalekaldumisel, näiteks telefoniga rääkides.
- Adaptiivne sõidu kontrollimise süsteem (ACC): radarsensoreid kasutav adaptiivne sõidu kontrollimise süsteem, mis hoiab püsivalt ühesugust kaugust eespool sõitvast transpordivahendist. See muudab automaatselt kiirust, et säilitada etteantud kaugus eespool sõitvast transpordivahendist.
- Distantsihoiatus (DA): mugavust suurendav element, mis aitab säilitada etteantud ajalist kaugust eespool sõitvast transpordivahendist ka siis, kui aktiivne sõidu kontrollimise süsteem pole sisse lülitatud.
- „Pimeda tsooni“ infosüsteem (BLIS): kaamera aitab avastada transpordivahendeid peegli pimedas tsoonis nii päeval kui ka öösel. Külgpeeglis süttib indikaator, mis hoiatab juhti.
- Intelligentne juhi infosüsteem (IDIS): aitab kiiret reageerimist nõudvates situatsioonides katkestada juhi tähelepanu pööramise ebaolulisele infole, näiteks lükates edasi sisenevad telefonikõned ja lühisõnumid.
- Aktiivsed Bi-Xenon laternad: esilaternate liikuvad valgusvihud valgustavad kurvi sõites selle sisekülge. Tagavad parima võimaliku nähtavuse öösel mööda käänulist teed sõites.
- Rehvirõhu kontrollimise süsteem (TPMS): Iga rehvi ventiili andur ja saatja valvavad pidevalt rehvi rõhku ja saadavad selle kohta infot.
- Auto parkimise abikaamera (PAC) taga: täiustatud funktsioon, mis mitte ainult võimaldab juhil näha taga toimuvat, vaid näitab ka enne tagurpidi liikumist manöövri ettenähtud trajektoori.
2. etapp: konflikt
On tekkinud vältimatult kriitiline situatsioon. On võimalik auto külglibisemine. Juht sõidab võib-olla seda isegi teadmata mitteliikuva transpordivahendi suunas. Sellistes ja muudes olukordades võivad sekkuda preventiivse turvalisuse süsteem, et stabiliseerida auto või hoiatada juhti. Nii saab juht suurema turvareservi.
- Dünaamiline stabiilsuse ja veojõu kontrolli süsteem (DSTC): stabiilust parandav süsteem, mis aitab vähendada külglibisemise ohtu, vähendades vajadusel mootori pöördemomenti ja rakendades õigesti välja arvestatud pidurdusjõudu. Uuel Volvo XC60-l on seda funktsiooni veelgi täiustatud ning see registreerib ka auto kaldumise astme. See on eriti märgatav dünaamilise sõidu ajal, kui auto on allutatud suurtele külgmõjudele.
- Sõidurajast kõrvalekaldumise hoiatus (LDW): hoiatab juhti mittepealetükkiva hoiatussignaaliga, kui auto ilma nähtava põhjuseta, näiteks ilma suunatuld näitamata, ületab mõne tee horisontaalsetest tähistest. Nii aitab see funktsioon vältida õnnetusi, mis juhtuvad auto teelt väljasõitmisel, ning samuti laupkokkupõrkeid, mida põhjustab lühiajaline tähelepanematus.
- Ümberminemist takistav süsteem (RSC): aktiivne stabiilust parandav süsteem, mis arvestab välja ümberminemise ohu. Kui süsteem hindab riski liiga suureks, piiratakse mootori pöördemomenti ning ühte või mitut ratast pidurdatakse, et kompenseerida kaldumist.
- Kokkupõrkehoiatus (CW): kui juht läheneb tagant teisele transpordivahendile ega reageeri sellele, siis projitseeritakse kaitseklaasile punane hoiatustuli ja ühtlasi kõlab hoiatussignaal. See sunnib juhti ohule reageerima ning enamasti läheb korda õnnetust vältida. See funktsioon on kokkupõrkehoiatuse ja automaatse pidurdamise süsteemi osa, mida on täpsemalt kirjeldatud 3. etapi juures.
- Järelhaagise stabiilsuse tagamise süsteem (TSA): aitab vähendada vingerdamist, mis võib tekkida järelkäru või haagissuvila vedamisel. Stabiliseerimiseks pidurdatakse auto ühte või mitut ratast ja vähendatakse mootori pöördemomenti. TSA on täiesti uus funktsioon, mis on esimest korda sisse viidud Volvo XC60 juures.
3. etapp: vältimine/tagajärgede kergendamine
Kohe juhtub õnnetus. Eespool olev auto on nii lähedal, et on vajalik tugev pidurdus. Kui juht ei suuda enam oma jõududega kokkupõrget vältida, siis võib sekkuda ja reageerida mõni Volvo profülaktilise turvalisuse funktsioonidest. Tuleb aga kindlasti rõhutada, et uued profülaktilised turvavahendid ei vabasta juhti kohustustest sõita turvalisest.
- City Safety: see unikaalne Volvo tehnoloogia võib aidata juhil vältida laupkokkupõrget väikesel kiirusel sõites. Kui on näha, et juht põhjustab mõne transpordivahendi taga sõites liiklusohtliku olukorra ja ta ei reageeri õigeaegselt, siis pidurdab auto ise. Uuel Volvo XC60-l on esimest korda maailmas City Safety osa standardvarustusest.
- Kokkupõrkehoiatus koos automaatse pidurdamisega (CWAB): funktsioon, mis kõigepealt hoiatab heli- ja visuaalse signaali abil, seejärel valmistab ette piduriketaste detailid, et vähendada pidurisüsteemi reaktsiooniaega enne automaatset pidurdamist, kui ähvardab kokkupõrge liikuva või seisva transpordivahendiga.
- Avariipidurituled (EBL): kui juht vajutab tugevalt piduripedaali, siis vilguvad pidurituled mõne hetke ja süttivad seejärel püsivalt. Pärast auto peatumist lülitatakse sisse avariituled, et hoiatada tagapool olevaid liiklejaid.
4. etapp: avarii
Toimub kokkupõrge. Selles etapis on oluline vähendada autos viibivate inimeste vigastusi. Volvo autod on konstrueeritud nii, et need saaksid pakkuda kokkupõrke korral sõitjatele esmaklassilist kaitset. Autodel on täiustatud turvasüsteem, mis hõlmab turvavöösid, eelpingutusseadmeid, turvapatju, külgmisi turvakardinaid ja tugevat turvakarkassi. Kokkuvõttes muudab see lisaturvatehnika Volvo üheks kõige turvalisemaks autoks oma kategoorias. Ühtlasi on kõik Volvod konstrueeritud nii, et need oleksid võimalikult säästvad teistes autodes sõitvate inimeste ja vähem kaitstud liiklejate suhtes.
- Kokkupõrkekiiruse vähendamine. Kui kokkupõrge on vältimatu, siis vähendab automaatse pidurdamise funktsioon kokkupõrkekiirust.
- Deformatsioonitsoonid: Volvo pealisehituse esiosa on jaotatud mitmeks tsooniks, millest igaühel on kokkupõrke korral oma funktsioon. Välimised tsoonid tagavad suurema deformatsiooniosa. Mida lähemale salongile jõuab kokkupõrke energia, seda vähem materjal deformeerub. Selle eesmärk on säilitada salong võimalikult puutumatuna, et sõitjaid paremini kaitsta.
- Langetatud põiktala, mis aitab kaitsta madalamaid autosid: uue Volvo XC60 eesmise vedrustuse tugiraami põiktala paikneb madalamal, tavalise auto rattatelje kõrgusel. Madalamal paiknev põiktala põrkab vastu läheneva auto kaitsestruktuuri, aktiviseerides selle deformatsioonitsooni vastavalt ettenähtule, et tagada sõitjatele maksimaalne kaitsetase.
- Jalakäijate jaoks turvalisem esiosa disain: Volvol on välja töötatud energiat absorbeerivad funktsioonid, seejuures pehme kõige efektiivsema kujuga põrkeraua ees paiknev konstruktsioon. See aitab vähendada jalatraumade saamisel ohtu. Seejuures on kapotil tõusev kuju ja selle all on kärjeline struktuur, mis jaotab koormust ühtlaselt.
- Kompaktsed, ristsuunas paiknevad mootorid: kõigil Volvo mudelitel on mootori paigutatud ristsuunas ja see käitab eesmisi rattaid. Ristsuunas paigutatud mootor võimaldab luua suurema deformatsioonitsooni ning laupkokkupõrke korral on selle salongi tungimise oht väiksem.
- Kolmepunktiline turvavöö: 1959. aastal leiutas Volvo insener Nils Bohlin kolmepunktilise turvavöö, mis on sellest ajast peale Volvo standardvarustuses. Tänapäeval kasutatakse turvavöid kõigis autodes kogu maailmas. Seepärast me ütleme, et igas autos on midagi Volvolt.
- Turvavöö eelpingutusseade: kokkupõrke korral tõmbab eelpingutusseade turvavöö automaatselt tihedamini ümber kere, et vähendada istuvate sõitjate liikumist ja tagada maksimaalne kaitse.
- Turvaseadiste ettevalmistamine (PRS): PRS on veel üks täiesti uus Volvo XC60 funktsioon. Laserandurid koos auto muude seadmetega juhivad turvapatju ja adaptiivsete turvavööde koormusepiirajaid vastavalt kokkupõrke tugevusele. Nii võib PRS aidata traumasid vähendada.
- Turvapadjad: Volvo Cars on pidevalt täiustanud tehnoloogiat, et parandada kaitset laup- ja külgkokkupõrgete korral. Nii näiteks oli Volvo maailma esimene autotootja, kes pakkus võimalust paigaldada istmetele külgturvapadjad ja turvakardina (IC).
- Külgmõju kaitse süsteem (SIPS): hästi tasakaalustatud kombinatsioon, mis hõlmab mitmesugust väga tugevat terast ja mis on ette nähtud salongi deformatsiooni vähendamiseks. Vastavalt meie andmetele ja ametlikule statistikale vähendab süsteem SIPS koos külgturvapatjadega raskeid rinnakorvitraumasid enam kui 50% võrra.
- Lülisamba vigastuste vältimise süsteem (WHIPS): Volvo kaelatraumasid vältida aitav süsteem WHIPS on turul üks efektiivsemaid. Tagant otsasõidu korral liigub esiistme seljatugi alguses sõitja keha liikumisega kaasa ja vähendab sissetulevat jõudu sarnaselt käe liikumisele palli püüdmisel.
- Lamineeritud aknad: Volvo XC60 lisavarustuses olev panoraamjas katus on lamineeritud, et vähendada klaasi purunemise ohtu. Kõigile teised aknad võib varustada lamineeritud klaasidega mugavuse ja turvalisuse eesmärgil.
- Sisseehitatud kaheastmeline laste tugipadi: juba eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel oli Volvo Cars esimene tootja, kes konstrueeris oma laste turvaistme. 2007. aastal esitles ettevõte veel üht leiutist: sisseehitatud kaheastmelist laste tugipatja. Tugipadi aitab paigutada turvavöö puusaosa üle vaagna ning laps saab istuda kõrgemal ja aknast välja vaadata. Patja täiendab lapse kaalule vastav turvavöö ja turvakardin (IC), mis on lapse pea kaitsmiseks eriti pikk.
- Lapse turvaistme kinnitamise süsteem ISOFIX: Volvo Cars on üks peamisi rahvusvahelise standardi ISOFIX väljatöötamise projekti eestvedajaid. ISOFIX on vahendite süsteem, mis kergendab laste turvaistme õiget paigaldamist kõigis selle süsteemiga varustatud autodes.
5. etapp: pärast kokkupõrget
Volvol on aastatepikkusi kogemusi nende liiklusõnnetuste uurimisel ja analüüsimisel, milles on osalenud Volvo autod. Et analüüs hõlmaks ka hetk enne kokkupõrget aset leidnud sündmusi, täiendab Volvo Cars oma statistikat ka detailse välise uurimusega ja sündmuste ahela taastamisega. Nii loodud ühiseid teadmisi kasutatakse Volvo uue turvatehnika väljatöötamisel.
- Volvo On Call: õnnetuse korral, kui on rakendunud turvavööde eelpingutusseadmed ja turvapadjad, hoiatab see sisseehitatud süsteem automaatselt ööpäevaringselt töötava klienditeeninduskeskuse operaatoreid. Operaator näeb kohe auto täpset asukohta ning võib saata sinna kiiresti abi. Erakorralises situatsioonis võib juht seda funktsiooni kasutada ka käsitsi, vajutades SOS-nuppu. Volvo süsteem On Call toimib paljudes Euroopa riikides ning seda võib tellida lisavarustusena kõigile Volvo mudelitele, mis on varustatud sisseehitatud telefoniga.
Volvo Cars’i liiklusõnnetuste uurimise grupp
Volvo Cars’i liiklusõnnetuste uurimise grupi tegevuse algust tuleb otsida juba eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Mõni aasta pärast seda, kui Volvo insener Nils Bohlin oli leiutanud kolmepunktilise turvavöö ja Volvo Cars hakkas seda standardvarustusena esiistmetele paigaldama, viidi läbi suur uurimus turvavööde efektiivsuse kohta.
1966. aastal läbiviidud uurimusse kaasati kõik Rootsis aasta jooksul vigastustega lõppenud liiklusõnnetused, milles oli osalenud Volvo auto. Tulemustest võis järeldada, et turvavöö vähendas traumade esinemist 50% võrra. Volvo mõistis, et toodete väljatöötamise käigus on oluline kasutada detailset infot selle kohta, mis tegelikult toimub sõiduki ja selles viibijatega kokkupõrke korral. Seepärast otsustati 1970. aastal luua liiklusõnnetuste uurimise grupp, mis on sellest ajast peale tegutsenud pidevalt. Viimase 35 aasta jooksul on Volvo Cars’i liiklusõnnetuste uurimise grupp kogunud andmeid enam kui 36 000 õnnetuse kohta. See info on hindamatu investeering Volvo turvategevusse ja liiklusõnnetuste uurimisse üldse.
Volvo Cars’i turvakeskus
Et tagada autodele kõrgema klassi turvalisus, leiab Volvo Cars, et on oluline tagada turvasüsteemide efektiivsus igasuguse pikkusega sõitjatele, suures kiiruste diapasooni ja laia kokkupõrkestsenaariumite spektri puhul. Sel põhjusel viiakse iga uue mudeli puhul Volvo Cars'i turvakeskuses läbi 100-120 kokkupõrkekatset ning veel enne prototüübi staadiumisse jõudmist on see kannatanud tuhandeid kokkupõrkeid virtuaalsetes simulaatorites. See unikaalne osakond avati Göteborgis 2000. aastal ja see on üks kaasaegsemaid seda tüüpi osakondi. Testid täiendavad väga efektiivselt õnnetuste uurimise vallas saadud kogemusi.
Turvasaavutused
1944 Turvakarkass
1944 Lamineeritud tuuleklaas
1959 Kolmepunktilised turvavööd esiistmetele
1960 Polsterdatud armatuurlaud
1964 Volvos testitakse esimest seljaga sõidusuunda pööratud laste turvaistet
1966 Kolme ratta lisapidurdussüsteem
1966 Deformatsioonitsoonid
1967 Turvavööd tagaistmetele
1968 Esiistmete peatoed
1969 Kolmepunktilised inertsed turvavööd esiistmetele
1970 Loodi Volvo Cars’i liiklusõnnetuste uurimise grupp
1972 Kolmepunktilised turvavööd tagaistmetele
1972 Seljaga sõidusuunda pööratud laste turvaiste ja lapsekindlad ukselukud
1972 Volvo eksperimentaalne turvaauto (VESC)
1973 Energiat absorbeeriv nurgapost
1974 Energiat absorbeerivad põrkerauad
1974 Turvalisuseks suurendamiseks ümberpaigutatud kütusepaak
1978 Laste tugipadi
1982 Süsteem, mis kaitseb kokkupõrke korral üht vastusõitvat sõidukit teise alla sattumise eest
1982 Lainurksed küljepeeglid
1984 ABS, pidurite blokeerumise vastane süsteem
1986 Pidurituled silmade kõrgusel
1986 Kolmepunktiline turvavöö keskmisele tagaistmele
1987 Turvavöö eelpingutusseade
1987 Juhi turvapadi
1990 Sisseehitatud laste tugipadi
1991 SIPS, külgmõju kaitse süsteem
1991 Eesmise turvavöö kõrguse automaatne seadistamine
1993 Kolmepunktilised inertsed turvavööd kõigile istmetele
1994 SIPS, külgturvapadjad
1997 ROPS, ümberminemist takistav süsteem kabriolettidele (Volvo C70)
1998 WHIPS, lülisamba vigasuste vältimise süsteem
1998 IC, turvakardin
1998 DSTC, dünaamiline stabiilsuse ja veojõu kontrolli süsteem
2000 Volvo Cars’i turvakeskuse avamine Göteborgis 29. märtsil
2000 Laste turvaistmete ISOFIX-kinnitused
2000 Kaheastmeline turvapadi
2000 Volvo turvasüsteem On Call
2000 Avatud Volvo Cars’i turvakeskuse uus kokkupõrgete uurimise labor
2001 Volvo kontseptsioonturvaauto (SCC)
2002 RSC, külgstabiilsuse kontrollimise süsteem
2002 ROPS, SUV ümberminemist takistav süsteem (XC90)
2002 Madalam eesmine põiktala – suurem turvalisus teisele õnnetusse sattunud autole
2002 Virtuaalse „raseda“ kokkupõrkemaketi väljatöötamine
2003 IDIS, intelligentne juhi infosüsteem
2003 Patenteeritud uus esistruktuur, mis vähendab kokkupõrkejõudu
2003 Bangkoki liiklusõnnetuste uurimise keskuse (TARC) avamine
2004 BLIS, infosüsteem „pimedate“ küljepiirkondade kohta
2004 DMIC, ustesse paigaldatud külgturvapadi kabriolettidele
2005 Volvo tüürimissüsteem
2005 Multi Lock – kombineeritud alkoholi blokeerimise seade, turvavöö blokeering ja kiiruse piiramise võti (uurimisprojekt)
2006 ACC, adaptiivne sõidu kontrollimise süsteem
2006 Personaalne auto sidesüsteem (PCC)
2006 Kokkupõrkehoiatus koos abipidurdussüsteemiga
2006 Aktiivsed Bi-Xenon esilaternad
2007 Sisseehitatud kaheastmeline laste tugipadi
2007 CWAB, kokkupõrkehoiatus koos automaatse pidurdamisega 2007 Juhi erksuse kontrollimise süsteem
2007 LDW, sõidurajast kõrvalekaldumise hoiatus
2007 Alcoguard
2008 Turvaseadiste ettevalmistamine
2008 City Safety, kokkupõrke vältimine väikesel kiirusel
Selles pressimaterjalis sisalduvad kirjeldused ja faktid puudutavad Volvo Cars’i rahvusvahelist autosortimenti. Nimetatud funktsioonid võivad olla saadaval lisavarustusena. Sõidukite spetsifikatsioonid võivad olla eri riikides erinevad ning neid võidakse muuta ilma eelneva hoiatuseta.