Volvo Cars esitleb profülaktilise turvalisuse tehnoloogia järgmist põlvkonda.
Automaatse pidurdusega kokkupõrkehoiatus ja jalakäijate tuvastamise süsteem hakkavad tööle siis, kui auto ette ilmub ootamatult jalakäija, ning kui juht sellele ei reageeri, rakendatakse automaatselt kogu pidurdusjõud.
Seda suurepärast uuendust demonstreeritakse kontseptsioonauto Volvo S60 juures, mida esitletakse esimest korda Detroidi automessil 2009. aasta jaanuari alguses.
See turvauuendus on Volvo Carsi pideva tehnoloogiaarenduse järgmine samm, mis võimaldab teha kindlaks ohtlikke olukordi ja aitab juhil aktiivselt õnnetust vältida.
„Varasematel etappidel töötati selle nimel, et aidata juhil vältida kokkupõrkeid teiste sõidukitega. Nüüd oleme teinud suure sammu edasi, võttes kasutusele vahendi, mis suurendab kaitsmata liiklejate turvalisust. Seejuures läksime 50-protsendiliselt pidurdusjõult üle täielikule. Teadaolevalt pole ühelgi meie konkurendil selles valdkonnas selliseid saavutusi,“ selgitas Volvo Carsi turvaspetsialist Thomas Broberg. Ta lisas: „See tehnoloogia aitab meil astuda olulise sammu pikaajalise eesmärgi suunas – luua selline auto, mille puhul on õnnetused praktiliselt välistatud. Oleme seadnud endale 2020. aastaks sihiks, et Volvo autos ei saa keegi viga ega surma.“
Linnaliikluses on levinud jalakäijatega seotud õnnetused
Euroopa Liidus on jalakäijate osakaal kõigi liiklusõnnetuste ohvrite hulgas eri riikides 10–25%.
2007. aastal hukkus Euroopa Liidu pealinnades toimunud õnnetustes 1560 inimest, kelle hulgas oli 43% jalakäijaid.
Väga oluline asjaolu, mis määrab jalakäijale otsasõidu tagajärjed, on auto kiirus. Seda alandades on võimalik oluliselt vähendada jalakäija tõsiste kehavigastuste saamise ohtu. Kiiruse vähendamisel 50 km/h-lt 30 km/h-le suureneb oluliselt jalakäija ellujäämise tõenäosus.
Avariide vältimine kiirusel alla 20 km/h
„Meie eesmärk selle uue tehnoloogia kasutamisel on aidata juhtidel vältida avariisid kiirusel alla 20 km/h. Kui auto sõidab kiiremini, on eemärk võimalikult suur kokkupõrke tugevuse vähendamine. Enamikul juhtudel on meil võimalik vähendada kokkupõrkejõudu umbes 75% võrra,“ ütles Thomas Broberg.
See tehnoloogia on väga kasulik ka teistele sõidukitele tagant otsasõidu vältimiseks. Uuringud näitavad, et pooled liiklusõnnetusse sattunud juhid ei pidurda enne teisele sõidukile tagant otsasõitu üldse.
Põhiline eesmärk on endiselt esialgne hoiatus, millest piisaks, et juht pidurdaks või väldiks ohtu. Automaatne pidurdamine on erakorraline meede, mida kasutatakse ainult vältimatu kokkupõrke korral.
Mõningatel juhtudel, kui kahe sõiduki kiiruste vahe on alla 25 km/h, aitab kokkupõrkehoiatus koos automaatse pidurdamisega kokkupõrget täielikult vältida.
Turvalisem sõit kaasaegse tehnoloogia abil
Automaatse pidurdusega kokkupõrkehoiatus ja jalakäijate tuvastamine on võimalik tänu auto radiaatorivõresse sisse ehitatud radarile, tagavaatepeegli taga asuvale kaamerale ja keskjuhtimisseadmele.
Radar ja kaamera jälgivad pidevalt auto ees olevat teed. Radari ülesanne on tuvastada objekte ja mõõta nende kaugust. Kaamera töö on objekti liigi kindlakstegemine.
Funktsioon on mõeldud seisvatele või samas suunas sõitvatele autodele reageerimiseks.
Moodsa, laiendatud vaateväljaga radari abil suudab seade tuvastada ka liikuva jalakäija.
„Selle tehnoloogia kallal oleme töötanud kümme aastat. Oleme aastaid testinud autosid teedel ja katsetanud neid eri riikides. Lõpliku süsteemi väljatöötamisel tuleb võtta arvesse selliseid asjaolusid nagu liikluse iseärasused, teeolud ja kliima. Testide käigus kogutud infot saame kasutada ka paremate arvutisimulaatorite loomiseks, millega on võimalik katsetada süsteemi erinevate stsenaariumide korral,“ ütles Thomas Brogerg.
Uus tehnoloogia võimaldab kasutada kogu pidurdusjõudu
Erakorralises olukorras hoiatatakse juhti kõigepealt helisignaali abil ning ühtlasi näidatakse tuuleklaasi hoiatuste displeil vilkuvat valgussignaali. Et soodustada kohest intuitiivset reageerimist, on visuaalne hoiatus töötatud välja nii, et see meenutaks eespool süttivat pidurituld. Kui juht hoiatusele ei reageeri ja süsteemi hinnangu kohaselt on kokkupõrge vältimatu, rakendatakse automaatselt kogu pidurdusjõudu.
„Pidurite aktiveerimiseks on vaja, et objekti olemasolu kinnitaksid nii radar kui ka kaamera. Moodsate andurite abil on nüüd võimalik rakendada kogu pidurdusjõudu. Oleme selle saavutanud oma valdkonnas esimeste hulgas,“ selgitas Thomas Broberg.
Süsteemi tööpõhimõte sarnaneb inimese silma omale ning nagu ka silmade puhul, halveneb nähtavus pimedas ja halva ilma korral.
Täiustatud adaptiivne kiirusehoidik
Nüüd on Volvo Carsi adaptiivset kiirusehoidikut (ACC) täiendatud sõiduraja toetamise funktsiooniga.
Adaptiivne kiirusehoidik, mis põhineb radari edastataval infol, säilitab etteantud ajalise vahe eespool oleva sõidukiga kuni seismajäämiseni välja. Kui varasem versioon ei töötanud kiirusel alla 30 km/h, siis nüüd on see mugavust lisav süsteem kasutatav ka aeglase kiirusega sõiduradadel, mille puhul on iseloomulik korduv sõidu alustamine ja peatumine.
Tuleb lisada, et välja on töötatud täiustatud ACC, mis tagab automaatkäigukasti korral normaalsetes tingimustes mugava sõidu.
Automaatse pidurdusega kokkupõrkehoiatus ja jalakäijate tuvastamine ning täiustatud adaptiivne kiirusehoidik integreeritakse uude Volvo S60 mudelisse 2010. aastal.
Selles pressimaterjalis sisalduvad kirjeldused ja faktid puudutavad Volvo Cars’i rahvusvahelist autosortimenti. Nimetatud funktsioonid võivad olla saadaval lisavarustusena. Sõidukite spetsifikatsioonid võivad olla eri riikides erinevad ning neid võidakse muuta ilma eelneva hoiatuseta.