Uudised ja sündmused
  • Volvo Car Torslanda tähistab 50 tegevusaasta möödumist vaadates tulevikku

    14.05.2014

    Tähistades 24. aprillil oma 50. sünnipäeva, on Volvo Car Torslanda tehases käimas kõigi aegade kõige ulatuslikum uuendusprotsess.

    Volvo Car Torslanda tehase 50 tegevusaasta tähistamine on ühendatud uue keretehase avamisega. Uue keretehase avamine on üks osa investeeringutest SPA platvormi (mastabeeritav sõidukiarhitektuur), mis on mastabeeritava ja paindliku arengu ning uute mudelite tootmise aluseks.

    Aastatel 2011−2015 investeerib Volvo Cars SPA platvormi üle 70 miljardi Rootsi krooni. Pool sellest investeeritakse Rootsis, millest omakorda üks kolmandik suunatakse Rootsis asuvate tootmistehaste laiendamiseks ja täiustamiseks.

    Lars Wrebo, vanemasepresident varustamise ja tootmise alal ütles, et need investeeringud tagavad suuremad võimalused Volvo Car Torslanda jaoks tulevikus.

    „Me räägime hiigelsuurest projektist, mis rahalises mõttes on võrreldav Rootsit ja Taanit ühendava Oresundi silla ehitamisega. Volvo Car Torslandale anti õigus toota täiesti uut XC90 tänu sellele, et ka meie töötajate teadmised aitavad välja töötada meie uusi mudeleid,” selgitas ta.

    Volvo Car Torslanda ajalugu algas 1957. aastal. Koos paraneva elujärjega suurenes ka nõudlus autode järele. Kuna Lundby’s asuvat vana tehast ei olnud enam võimalik laiendada, soetati kaks aastas hiljem, 1959. aasta märtsis, neli miljonit ruutmeetrit maad Hisingeni saarel Sörredsdalenis, vanast tehasest seitse kilomeetrit lääne pool. See oli kõigi aegade suurim maaost Rootsi ajaloos ja 4. novembril alustati tulevase Volvo Car Torslanda tehase ehitustöödega.

    24. aprillil 1964. aastal avati pidulikult uus tehas, mis oli oma põrandapindalaga 180 000 m2 praeguste standardite järgi tohutult suur. Kolmest korpusest koosnev tehasehoone pikkus oli üle kilomeetri ja kogu territooriumit ümbritseva aia pikkus oli ei vähem ega rohkem kui 4,2 km.

    Selle tootmistehase võimsus oli 110 000 autot aastas ühes vahetuses, 150 000 aastat kahes vahetuses ja kuni 200 000 autot aastat, kui tehas töötab täisvõimsusel. Tehases sai erinevates tootmisetappides üheaegselt käidelda 1600 keret või autot.

    Kokku investeeriti 240 miljonit krooni ja projekt õnnestus suuresti tänu tihedale koostööle Rootsi riigiga. Volvo Carsi eriline koht kui ülitähtis Rootsi eksportija ja ettevõtte märkimisväärne tähtsus nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil tähendas, et uus tehas oli esmatähtis kogu rahvuse jaoks.

    Tehas koosnes kolmest korpusest: TA, TB ja TC, milles toimuvad siiani tootmisprotsessi erinevad osad. Praegu on korpuses TA toimuv keretootmine ja korpuses TB olev värvimistöökoda enamjaolt automatiseeritud, samas kui lõplik koostamine ja lõpphäälestus korpuses TC tehakse siiani suuresti käsitsi.

    Palju aastaid oli Volvo Car Torslanda Rootsi suurim tööandja, kus töötas kuni 11 000 inimest. Uue tootmissüsteemi väljatöötamine ja automatiseerimine tähendavad, et praegu töötab tehases kokku umbes 3000 inimest.

    Nüüdseks end tõestanud kulusäästlik tootmine ja kaasaegne tehnoloogia tagavad tootmisprotsessi, mida reguleerivad täielikult klientidelt sissetulevad tellimused kogu maailmast. Tänu optimeeritud logistikasüsteemile toodetakse tehases ainult klientide poolt juba tellitud autosid täpselt iga kliendi konkreetse spetsifikatsiooni järgi.

    SPA on paindlik ja mastabeeritav sõidukiarhitektuur, millel hakkavad põhinema enamik Volvo Car Groupi uusi mudeleid. See võimaldab toota mudelivalikut, mille tootmiseks kasutatakse standardmooduleid ning mastabeeritavaid süsteeme ja osi, mida valmistatakse paindlikus tootmissüsteemis. Samuti muudab SPA Volvo Car Groupi kui tootja tehniliselt täiesti sõltumatuks ja lõikab läbi kõik seosed selle eelmise omanikuga sellises ulatuses, et vaid mõne aasta pärast moodustavad sellele platvormile ehitatud autod 2/3 ettevõte kogu müügimahust. Eesmärgiks on seatud, et olenemata sõiduki suurusest kasutatakse kõikides Volvo uutes mudelites umbes 40% ulatuses samu osi.

    „Korpuse TA3 avamine ja keskendumine SPA platvormile näitab, kui kindel on ettevõte otsus laiendada oma tootmist Torslandas ja selle laiendamisega hoogustada Volvo Carsi tulevikku tervikuna,“ ütles Lars Wrebo.

    Mõned peamised verstapostid
    1964 Torslanda tehase avab kuningas Gustav VI Adolf.
    1973 Hakatakse kasutama esimest punktkeevitusrobotit.
    1976 Valmib kolm miljonit autot.
    1981 Liigsoojus BP-lt vähendab oluliselt õlikulu tehases.
    1988 Alustatakse uue värvimistöökoja ehitamist, millest saab pärast avamist 1992. aastal keskkonnasäästlikkust arvestades kõige optimeeritum omataoline töökoda maailmas.
    1995 Torslanda tehas valitakse paremuselt kolmandaks autotehaseks Euroopas ja sellele omistatakse ISO 9002-sertifikaat.
    1998 Torslanda tehasele omistatakse keskkonnasertifikaat ISO 14001 kohaselt.
    2001 Tehakse ulatuslikud investeeringud praeguse XC90 tootmiseks ja tootmismahu oluliseks suurendamiseks.
    2005 Uus tootmisrekord – 184 293 autot ühes aastas.
    2008 Valmib kuus miljonit autot.
    2012 Algavad uue keretehase TA3 ehitustööd.
    2014 Tehase 50 aasta pikkuse ajaloo jooksul on selles valminud kokku 6 834 729 autot.
    2014 24. aprillil avatakse uus keretehas ja Volvo Car Torslanda tähistab oma 50. sünnipäeva.



    Selles pressimaterjalis sisalduvad kirjeldused ja faktid puudutavad Volvo Carsi rahvusvahelist autosortimenti. Nimetatud funktsioonid võivad olla saadaval lisavarustusena. Sõidukite spetsifikatsioonid võivad olla eri riikides erinevad ning neid võidakse muuta ilma eelneva hoiatuseta.

    Tähistades 24. aprillil oma 50. sünnipäeva, on Volvo Car Torslanda tehases käimas kõigi aegade kõige ulatuslikum uuendusprotsess.
    Tagasi