Uudised ja sündmused
  • Vastuseks muutuvale sõidustiilile on Volvo Car Corporation asunud välja töötama uusi ohutussüsteeme

    13.07.2012

    Mitme uue kõrgtehnoloogilise ohutuslahenduse välja töötamisega teeb Volvo Car Corporation suure sammu oma eesmärgi poole, et aastaks 2020 ei tohi ükski inimene uues Volvo autos hukkuda ega raskeid vigastusi saada.

    Volvo Car Corporationi ohutusspetsialistid teevad intensiivset arendustööd, saavutamaks eesmärki, et tulevikus ei tohi Volvo autod sattuda ühtegi avariisse. Üheks sammuks sellel teel on aastaks 2020 püstitatud eesmärk, et uues Volvo autos ei tohi keegi saada raskeid vigastusi.

    „Me teeme konkreetseid samme õiges suunas. Meil on käsil mitmed uurimisprojektid eesmärgiga töötada välja tehnoloogiaid Volvo järgmiste mudelite jaoks," ütleb Volvo Car Corporationi turvastrateegia ja –nõuete osakonna vanemjuht Jan Ivarsson.

    Paljude uute tehnoloogiate välja töötamisel on arvestatud juhtide sõidustiiliga kaasaegses liikluskeskkonnas. Tänased juhid erinevad eilsetest. Näiteks USA-s kolme erineva uurimisinstituudi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et kaasaja juhid tegelevad 25-30% ajast rooli taga kõrvaliste asjadega nagu näiteks mobiiltelefoniga rääkimisega.

    Üha sagedamini kohtab juhte, kes roolis olles helistavad mobiiltelefoniga, kontrollivad oma e-kirju ja saadavad tekstisõnumeid. Sellised olukorrad mõjutavad juhi tähelepanu teele ja seega tuleb nendega arvestada ka uute tehnoloogiate välja töötamisel.

    „Kaasaegses mobiiliühiskonnas võtavad inimesed oma sotsiaalse elu kaasa kõikjale, kuhu nad ka ei lähe. Auto ei ole mingi erand. Meie jaoks on see lihtsalt kohustus töötada välja tehnoloogia, mis juhile igas olukorras vajalikku abi annab,“ ütleb Jan Ivarsson.

    Volvo Car Corporationi uurimistöö keskendub kolmele põhivaldkonnale: oma sõidureal püsimine, õnnetuste vältimine ristmikel ja suurtes liiklussõlmedes ning kokkupõrgete vältimine metsloomadega. Hetkel on meil käsil järgmised uurimisprojektid:
    • autonoomne juhtimisabi
    • ristmikuabi
    • loomade tuvastamine

    Autonoomne juhtimisabi liiklusummikutes
    Autonoomne juhtimisabi aitab juhil püsida oma sõidureas ja järgida liikluse rütmi, juhul kui peaks tekkima liiklusummik.

    „Aeglaselt liikuvas rivis sõitmine on üksluine ja igav tegevus, mis kuulub paljude juhtide igapäevaellu. Auto autonoomse juhtimisabi tehnoloogia aitab juhil mugavalt ja ohutult ees sõitvale autole järgneda," selgitab turvafunktsioonide osakonna funktsioonide välja töötaja Fredrik Lundholm.

    Kaamerast ja radari anduritelt saadud andmeid kasutades järgneb auto ees olevale autole (vt graafikat ja videot). Mootor, pidurid ja roolisüsteem reageerivad automaatselt. Kui eesolev auto on sunnitud tegema järsu liigutuse, sest teel on takistus, aitab juhti roolimissüsteem, mis pöörab auto samas suunas. 

    „Sellel funktsioonil on suur potentsiaal juhi elu kergendada. Meie täiustatud tehnoloogia esimene põlvkond keskendub rivis sõitmisele aeglasel kiirusel. Auto järgneb samas sõidureas sõitvale ees olevale autole. Viimane sõna jääb aga alati juhile. Juht võib alati kontrolli üle võtta," ütleb Fredrik Lundholm.

    Automaatne pidurdamine ristmikul
    Kaasaegse liikluskeskkonna kõige keerukam osa on ristmikud ja liiklussõlmed. Olukorras, kus paljude liiklejate liikumistee üheaegselt ja erinevates suundades ristub, võib ka väikseim eksimus põhjustada raske õnnetuse.

    2007. aastal USA-s juhtunud õnnetustest toimus 21,5% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest ristmikel ja 16 ELi riigis (v.a. Rootsi) oli see arv 2006. aastal 20,6%.

    Ristmikuabi süsteemi välja töötamise eest vastutab aktiivohutuse PhD Mattias Brännström . Tegemist on Volvo Car Corporationi uurimisprojektiga koostöös Chalmersi Tehnoloogiaülikooli liiklusmärkide ja süsteemide osakonnaga. Süsteem hoiatab ristuva liikluse eest ja vajadusel pidurdab automaatselt (vt graafikat ja videot).

    „Ristmikuabi süsteemis kasutatakse andureid, mis hindavad kogu liiklusstsenaariumit. Kriitilise olukorra tuvastamisel sekkub süsteem välgukiirusel," selgitab Mattias Brännström.

    Näitlikustamiseks joonistab ta autode rivi, mis keerab ristmikul vasakule. Kui valgusfooris süttib roheline tuli, pööravad autod üksteise järel vasakule. Järsku tuleb aga otse sõitev auto punase tule alt läbi ja tekitab kohe ohtliku olukorra.

    „Sellises olukorras pidurdab pööret sooritav auto automaatselt, et kokkupõrget vältida. Seega on ristmikuabi ülesandeks toime tulla nii juhi enda kui ka teiste liiklejate vigadega,“ selgitab Mattias Brännström.

    Ta lisab, et Volvo Car Corporationi ohutusalase lähenemise eesmärk on panna autod käituma nagu inimesed. Silmadeks on andurid, ajuks arvutid ja lihasteks pidurid.

    „Oma täiustatud tehnoloogia abil püüame teha sama, mida inimesed sarnases olukorras teeksid, kui neil oleks aega reageerida. Me tahame tagada abi nii paljudes olukordades kui võimalik,“ ütleb Mattias Brännström.

    Nende süsteemide välja töötamiseks vajalike andmete kogumiseks sõideti autodega läbi sadu tuhandeid kilomeetreid erinevates liiklustingimustes kogu maailmas. Süsteem peab suutma aidata juhte ühtviisi hästi nii Bangkokis kui Vancouveris ja seda viisil, mis on kohandatud vastavalt kohalikule sõidustiilile ja liikluse intensiivsusele.

    Loomade tuvastamissüsteemi eesmärk on vältida kokkupõrkeid metsloomadega
    Loomulikult ei piirdu andmete kogumine ainult linnakeskkonnaga. Maakohtades ja kõrvalisemates piirkondades juhtub palju tõsiste tagajärgedega kokkupõrkeid metsloomadega.

    Metsloomadega seotud õnnetused on üks kõige suurematest rahvusvahelistest liiklusprobleemidest. Kanadas juhtub igal aastal umbes 40 000 sellist õnnetust, mille tagajärjel autod kannatada saavad. 2010. aastal teatati Rootsis 47 000 kokkupõrkest loomadega. Nendest 7000 olid kokkupõrked põdraga. Kanadale ja Rootsile sarnanevaid tingimusi võib leida ka Norras, Soomes ja Venemaal.  USA-s saab metsloomadega, peamiselt hirvega, kokku põrgetes surma umbes 200 inimest.

    Ametlik õnnetuste statistika ei kajasta aga kogu tõde. Näiteks ei hõlma need arvud kõiki neid õnnetusi, kui juhil õnnestub vältida kokkupõrget loomaga, kuid selle asemel sõidab auto vastu teist autot või teelt välja. Umeå ülikoolis uuriti vahemikus 2003-2010 juhtunud õnnetusi. Tulemused näitavad, et vähemalt 23% surmaga lõppenud õnnetuste põhjus oli juhi püüe vältida kokkupõrget teele jooksnud põdraga, ent need arvud ei kajastu metsloomadega kokkupõrgete ametlikus statistikas.

    Hetkel tegeleb Volvo Car Corporation loomade tuvastamise süsteemi välja töötamisega, mis tuvastaks looma nii päevavalguses kui ka pimedas ja pidurdaks seejärel automaatselt (vt graafikat ja videot).

    „See tehnoloogia on meie jalakäijatuvastussüsteemi edasiarendus. Suurt tähelepanu pööratakse sellele, et süsteem töötaks pimedas, sest enamik kokkupõrgetest metsloomadega toimub koidiku ja videviku ajal,“ selgitab aktiivohutussüsteemide tehniline ekspert Andreas Eidehall.

    Sageli juhtuvad metsloomadega seotud õnnetused sõidukiirusel. Eesmärk on vähendada kokkupõrke kiirust, mis tavaliselt on umbes 100-110 km/h, kiirusele alla 80 km/h. Auto ohutussüsteemid hakkavad toimima kiirusel alla 80 km/h ja raskete vigastuste oht väheneb. Selle saavutamiseks on vaja tuvastada loom umbes 30 meetri kauguselt.

    Teine oluline tegur on reageerimisaeg – aeg, mis jääb objekti tuvastamise ja süsteemi reageerimise vahele.

    „Täiustatud tehnoloogia võimaldab lühendada reageerimisaega veelgi, et suurendada süsteemi tõhusust," räägib Andreas Eidehall.

    Süsteemi õpetatakse ära tundma erinevaid loomi ja nende liikumisharjumusi, kasutades selleks tohutut hulka kogutud andmeid. Liikuvate loomade kujutiste kogumine jätkub. Metsloomad on aga omandanud nähtamatuks jäämise kunsti ning seega on tegemist keerulise toiminguga.

    „Tõeline väljakutse on koguda andmeid, mis aitavad meil mõista, kuidas tuvastada seda, mille varjamiseks loodus oma parima andnud on. Me keskendume suurtele loomadele, sest nemad põhjustavad kõige suuremaid kahjustusi ja rängemaid vigastusi. Algul töötasime põtrade ja suurte hirvedega, kuid nüüd alustasime ka hobuste ja lehmadega. Järgmine samm on väiksemate loomade nagu hirvede ja metssigade tuvastamine,“ ütleb Anders Eidehall.

    Edu saavutamiseks on vaja koostööd
    „Need tehnoloogiad arenevad väga kiiresti," lõpetab Jan Ivarsson. „Tänu andurite ja teiste elektroonikaosade hindade pidevale alanemisele kavatseme need täiustatud lahendused paigaldada tulevikus kõikidele meie autodele. Lisaks tuleb aga märkida, et õnnetustevaba liikluskeskkonna saavutamiseks on oluline ka tihe koostöö asjassepuutuvate ametiasutuste, kindlustusettevõtete ja teiste autotootjatega."



    Selles pressimaterjalis sisalduvad kirjeldused ja faktid puudutavad Volvo Carsi rahvusvahelist autosortimenti. Nimetatud funktsioonid võivad olla saadaval lisavarustusena. Sõidukite spetsifikatsioonid võivad olla eri riikides erinevad ning neid võidakse muuta ilma eelneva hoiatuseta.

    Mitme uue kõrgtehnoloogilise ohutuslahenduse välja töötamisega teeb Volvo Car Corporation suure sammu oma eesmärgi poole, et aastaks 2020 ei tohi ükski inimene uues Volvo autos hukkuda ega raskeid vigastusi saada.
    Tagasi