E.V.A. algatus

Autod peaksid igaüht kaitsma.

Mõnede inimeste jaoks on liiklus ohtlikum. Seetõttu on aeg jagada üle 40 aasta pikkuse uurimistöö tulemusi – et autod oleksid ohutumad kõikide jaoks, mitte ainult keskmise mehe jaoks.

Aitab meil autosid võrdselt turvaliseks teha

"Kui naine läheb autorooli, siis ta eeldab, et see on tema jaoks ohutu. Sellegipoolest toodavad veel 2019. aastal enamus autotootjaid autosid meessoost kokkupõrkekatse mannekeenidelt pärinevate andmete põhjal. Seetõttu on naistel suurem oht liikluses viga saada kui meestel.

Aga mitte Volvos. Meie liiklusõnnetuste uurimismeeskond on alates 1970. aastatest kogunud päriselus toimunud liiklusõnnetuste andmeid, et kokkupõrke ajal toimuvat paremini mõista. Ja mida me näeme, on see, et neis andmetes on mehed ja naised võrdselt esindatud. Seetõttu usume, et nad peaksid ka katsetes võrdselt esindatud olema. E.V.A näol jagame enam kui 40 aasta pikkuse uurimistöö tulemusi. Võimaldades kõikidel seda alla laadida, loodame kõik autod turvalisemaks teha. Sest Volvo paneb alati inimesed esikohale."

“Pikaaegne reaalsest elust pärinevate andmete kogumine on võimaldanud tuvastada, millised vigastused tekivad erinevates õnnetustes meestel, naistel ja lastel,”



Dr. Lotta Jakobsson, Volvo ohutuskeskuse vanem-tehniline spetsialist.

Rohkem kui 40 aasta pikkuse uurimistöö tulemus

1970. aastal moodustati Volvo liiklusõnnetuste uurimismeeskond. Sellest ajast alates on see meeskond kogunud ja analüüsinud detailseid andmeid üle 40 000 auto ja 70 000 reisija kohta. See on viinud paljude uuenduslike süsteemideni, mis meil tänapäeval autodes on. 

Iste, mis vähendab reaktiivsest tagasilöögist tuleneva lülisambavigastuse ohtu poole võrra

Naistel on reaktiivsest tagasilöögist tuleneva lülisambavigastuse oht suurem kui meestel. Seda saab panna erineva anatoomia ja jõu arvele. Aga mitte Volvo istmel. Tänu meie reaktiivsest tagasilöögist tuleneva lülisambavigastuse vastase kaitse süsteemile (WHIPS), milles on unikaalne peatugi ühendatud nutika nii pead kui selgroogu kaitsva istmedisainiga, ei ole see risk enam naistel suurem kui meestel.

Nutikas kaitsekilp

"Rindkereanatoomia ja jõu erinevuste tõttu saavad naised autoõnnetuses suurema tõenäosusega rindkerevigastusi kui mehed.
Optimaalse kaitse tagamiseks oleme pidevalt oma autode struktuuri, turvavöid ja külgmisi turvapatju arendanud, et minimeerida mõju reisijatele. Volvo uuendus SIPS (külgkokkupõrke kaitsesüsteem) tugineb üldise ohutuse suurendamisel nutikale struktuurile. Õigupoolest vähendab SIPS koos külgmiste turvapatjadega tõsiseid rindkerevigastusi kõikide reisijate puhul üle 50% võrra."

Kaitseb igat pead

"Naistel on spetsiifilised kaitsevajadused, ja seda ka külgkokkupõrgete puhul. Mida lühem inimene on, seda madalamal ja roolile lähemal ta autos istub – see muudab tervet akent katva täispuhutava turvakardina äärmiselt oluliseks.

Lisaks SIPSile vähendab täispuhutav turvakardin peavigastuste ohtu umbes 75% võrra. See täitub õhuga 0,04 sekundi jooksul ja hoiab pead autost väljas olevate ja muude objektidega kokku põrkamast. See oli esimene turvapadjasüsteem, mis pakkus paremat kaitset nii ees- kui tagaistmetel sõitjatele, viies külgkokkupõrkekaitse sammu võrra kaugemale."

Kõige efektiivsem elupäästja liikluses

"Autoõnnetus võib igaühega juhtuda. Siiamaani on meie turvavöö päästnud üle miljoni elu. See kaitseb kõiki olenemata suurusest, soost või kehakujust. Siiski on üks grupp, keda mõjutavad unikaalsemad riskid rohkem kui teisi – rasedad naised.

Ühena liiklusohutuse seisukohast kõige tähtsamatest leiutistest pakub meie turvavöö suurepärast kaitset kõikide kokkupõrketüüpide puhul. Et rohkem ema ja sündimata lapse kohta teada saada, arendasime välja maailma esimese keskmises suuruses raseda kokkupõrkekatse mannekeeni. See on arvutimudel, mis võimaldab muuhulgas uurida, kuidas reisija liigub ja kuidas turvavöö ja turvapadi mõjutavad naist ja loodet."

“Autodega sõidavad inimesed. Seega juhtpõhimõtteks kõige taga, mida Volvo teeb, on ja peab jääma turvalisus.”



Gustaf Larson, Volvo kaasasutaja

Loe Volvo turvainnovatsioonidest

Kuidas õnnetused saavad autod kõikide jaoks ohutumaks teha

Alates 1950. aastatest oleme uurinud üle 43 000 autot ja 72 000 reisijat puudutavat õnnetust. Selle tulemusena oleme jõudnud paljude uuenduslike süsteemideni nagu WHIPS, SIPS ja lugematud laste turvatooted. Praeguseks oleme kokku kogunud üle 100 uurimuse, mis on kõik igaühele allalaadimiseks saadaval. Me loodame, et see viib kõikide jaoks ohutumate autodeni – olenemata soost ja suurusest.

E.V.A. - võrdsed autod kõigile

Korduma kippuvad küsimused

  • Kui kaua Volvo on kokkupõrkekatse naismannekeene kasutanud?

    Me oleme naissoost mannekeeniga katsetanud alates 1995. aastast, alustades ainsa saadavaloleva väikese naissoost laupkokkupõrkekatse mannekeeniga (HIII 5. protsentiil). 2001. aastal lisasime väikese külgkokkupõrkekatse mannekeeni SID2s. 2000. aastate alguses arendasime esimese keskmise suurusega naissoost mannekeenina välja raseda naise virtuaalse mudeli. Kümme aastat hiljem täiendasime evaRID-i arenduses osaleva ainsa algse autotootjana mannekeenide peret keskmises suuruses naissoost mannekeeniga, et hinnata taganttuleva löögi puhul reaktiivse tagasilöögi mõju lülisambale.

  • Kuidas Volvo reaalsest elust pärinevate andmete põhjal turvalisi autosid arendab?

    Volvo autode kohta on Rootsis Volvo statistilises liiklusõnnetuste andmebaasis andmeid kogutud ja säilitatud alates 1970. aastast. Selle eesmärgiks on pakkuda suurt hulka kättesaadavaid andmeid vigastuste tüüpide kohta, mis konkreetsete õnnetuste puhul tekivad. Leide saab seejärel rakendada. Hea uudis on see, et oleme palju aastaid andmeid samal viisil kogunud, mistõttu on võimalik aastate lõikes meie progressi jälgida ja edukuse protsenti parandada.

  • Kui paljude õnnetuste kohta Volvo on andmeid kogunud?

    1967. aastal alustasime eeluurimuse raames 28 000 juhtumiga. Alates 1970. aastast oleme oma andmebaasi lisanud üle 43 000 autot ja 72 000 reisijat puudutava õnnetuse. Lisaks kasutame oma analüüsides andmeid mitmetest ülemaailmsetest andmebaasidest.

  • Millistest teadmistest E.V.A. algatus koosneb?

    Selle projekti raames ligipääsetav ja allalaetav teadmistebaas on rohkem kui 100 uurimusest koosnev kogumik. See on osa sellest uurimistööst, mis on Volvo turvauuenduste arenduse taga alates 1950. aastatest.

  • Mis on Volvo 2020. aasta turvalisuse visioon?

    Et keegi ei saaks uues Volvos surma ega tõsiselt vigastada.

  • Kas ma pean Volvos endiselt turvavööd kandma?

    Jah, turvavöö on endiselt kõige efektiivsem viis autoõnnetuste puhul elusid päästa ja vigastusi vähendada. Lisaks on see peaaegu kõikides maailma riikides kohustuslik. Volvo turvavöid arendatakse kõikide suurema turvalisuse huvides pidevalt.

Turvalisus, millest on kõikidel kasu

Me hakkasime autosid tegema, sest me uskusime, et mitte keegi teine ei tee Rootsi teede jaoks piisavalt turvalisi autosid. Aastate jooksul oleme ohutusele pühendumisele lisanud reaalsetest õnnetustest pärinevad teadmised. See on viinud unikaalsete turvauuendusteni nagu SIPS, WHIPS ja IC, mis on nüüdseks kõikides uuemates Volvo mudelites standardvarustuses.